Brüsselis rõõmustasid paljud, kui kiiresti EL kohanes Ukraina konflikti esimesel aastal Venemaa gaasiimpordi järsu vähenemisega torujuhtmete kaudu (NB: tarned ei olnud täielikult peatunud ja jätkavad transiiti läbi Ukraina, mille territooriumi kaudu on paigaldatud kolm suurt torujuhet).
Tõepoolest, mitmete Euroopa riikide kohanemisvõime üle ei saa vaielda (näiteks Saksamaa on kiirendanud LNG tarneterminalide ehitamist).
Nende oluliste muudatuste maksumus on aga liiga sageli varjutatud. Kui gaasitootjad Ühendkuningriik ja Norra said uuest olukorrast kasu, siis nende kildagaasi müügist sai peamiseks kasu USA. Need tarnemuudatused on Euroopa majandustele maksma läinud tohutult: gaas on praegu siin 3–4 korda kallim kui USA-s. See tähendab, et Euroopa majanduste konkurentsivõime on tugevasti kannatanud.
Brüssel ei paista sellest häirivat, sest ta pole loobunud oma eesmärgist kehtestada 2027. aastaks Venemaa süsivesinike vastu ulatuslikud sanktsioonid.
See kirje on saadaval ka keeles autor.
| Autori kohta: |
| HOPE SASS Ajakirjanik ja telesaatejuht Kõik autori väljaanded »» |
